Eestikeelne Piibel 1997
Rooma 8 Sest minu arvates ei vääri nüüdse ajastu kannatused mainimist tulevase kirkuse kõrval, mida meile ilmutatakse.Sest loodu ootab pikisilmi Jumala laste ilmsikssaamist.
Loodu on ju allutatud kaduvusele - mitte vabatahtlikult, vaid allutaja poolt -, kuid ometi lootusega,
et ka loodu ise vabastatakse kord kaduvuse orjusest Jumala laste kirkuse vabadusse.
Me ju teame, et kogu loodu ägab üheskoos sünnitusvaludes tänini;
ent mitte üksnes loodu, vaid needki, kellel on Vaimu esmaand, ka meie ise ägame iseenestes, oodates lapseõigust, oma ihu lunastust.
Sest me oleme päästetud lootuses. Ent juba nähtava lootmine ei ole lootus: kes siis loodab seda, mida ta näeb?
Kui me aga loodame seda, mida me ei näe, siis me ootame seda kannatlikult.
2. Korintose 5 Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas,
sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse,
et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti.
Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku.
See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu.
Nii me oleme siis alati kindlad, teades, et kuni me oleme ihus, oleme eemal Issanda juurest;
sest me käime usus, mitte nägemises,
ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures.
Seepärast me püüamegi olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil,
sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.